Eesti keelekümblusprogramm ja mudelid
Eesti kümblusprogrammi viiakse ellu ühesuunalise keelekümbluse mudelitena ning kahesuunalise keelekümblusmudelina. Ühesuunalise keelekümbluse puhul on sihtkeeleks eesti keel, kahesuunalise keelekümbluse puhul on sihtkeeled eesti keel ja vene keel.
Eesti keelekümblusprogrammis:
- õpitakse/õpetatakse vähemalt 50% õppeainetest sihtkeeles,
- järgitakse põhimõtet: üks õpetaja – üks keel. Sihtkeeles õpetav õpetaja valdab seda keelt emakeelena või vähemalt C1 tasemel.
- on lõimitud aine- ja keeleõppe kõrval tähtsal kohal õppima õppimine – nii metoodikate kui ka õppematerjali valikul;
- keskendutakse edasiliikumisele, tagasisidestatakse järjepidevalt õppimist kui protsessi;
- on olulisel kohal vastastikuse rikastamise põhimõte ning lõimiv ja koostöine õpe.
Eesti lasteaedades rakendatakse kolme keelekümbluse mudelit:
- Täielik keelekümblus – rühm komplekteeritakse vene kodukeelega viieaastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi vaid eesti keeles.
- Osaline keelekümblus –rühm komplekteeritakse vene kodukeelega kolme-nelja-aastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad. Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.
- Kahesuunaline keelekümblus – rühm komplekteeritakse eesti ja vene kodukeelega kolme-nelja-aastastest lastest (mõlemat kodukeelt võrdselt). Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad; Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.
Eesti põhikoolides on levinud varase keelekümbluse mudel ja hilise keelekümbluse mudel.
- Varase keelekümbluse mudeli puhul toimub põhikooli lõpuks vähemalt 60% õppest eesti keeles, s.o õppekeeleks loetakse nende õpilaste puhul eesti keel. Vene keele kui emakeele õppega alustatakse teise klassi teisest poolaastast. Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassist ligikaudu 40% õppekava mahust.
- Hilise keelekümbluse mudelit rakendatakse põhikooli teise astme 5. või 6. klassist alates. Programmi vältel moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained vähemalt 60% õppekava mahust. Eestikeelse õppe mahu kujundamisel ja ainete valikul eestikeelseks õppeks juhindub kool põhikoolijärgseks õppeks vajaliku keeleoskuse saavutamise ootusest.
Eesti kümblusprogrammi viiakse ellu ühesuunalise keelekümbluse mudelitena ning kahesuunalise keelekümblusmudelina. Ühesuunalise keelekümbluse puhul on sihtkeeleks eesti keel, kahesuunalise keelekümbluse puhul on sihtkeeled eesti keel ja vene keel.
Eesti keelekümblusprogrammis:
- õpitakse/õpetatakse vähemalt 50% õppeainetest sihtkeeles,
- järgitakse põhimõtet: üks õpetaja – üks keel. Sihtkeeles õpetav õpetaja valdab seda keelt emakeelena või vähemalt C1 tasemel.
- on lõimitud aine- ja keeleõppe kõrval tähtsal kohal õppima õppimine – nii metoodikate kui ka õppematerjali valikul;
- keskendutakse edasiliikumisele, tagasisidestatakse järjepidevalt õppimist kui protsessi;
- on olulisel kohal vastastikuse rikastamise põhimõte ning lõimiv ja koostöine õpe.
Eesti lasteaedades rakendatakse kolme keelekümbluse mudelit:
- Täielik keelekümblus – rühm komplekteeritakse vene kodukeelega viieaastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi vaid eesti keeles.
- Osaline keelekümblus –rühm komplekteeritakse vene kodukeelega kolme-nelja-aastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad. Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.
- Kahesuunaline keelekümblus – rühm komplekteeritakse eesti ja vene kodukeelega kolme-nelja-aastastest lastest (mõlemat kodukeelt võrdselt). Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad; Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.
Eesti põhikoolides on levinud varase keelekümbluse mudel ja hilise keelekümbluse mudel.
- Varase keelekümbluse mudeli puhul toimub põhikooli lõpuks vähemalt 60% õppest eesti keeles, s.o õppekeeleks loetakse nende õpilaste puhul eesti keel. Vene keele kui emakeele õppega alustatakse teise klassi teisest poolaastast. Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassist ligikaudu 40% õppekava mahust.
- Hilise keelekümbluse mudelit rakendatakse põhikooli teise astme 5. või 6. klassist alates. Programmi vältel moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained vähemalt 60% õppekava mahust. Eestikeelse õppe mahu kujundamisel ja ainete valikul eestikeelseks õppeks juhindub kool põhikoolijärgseks õppeks vajaliku keeleoskuse saavutamise ootusest.