20 aastat tagasi arutati Narva-Jõesuu seminaril, millised väljavaated on keelekümblusprogrammi rakendamisel, et toetada eesti keele paremat omandamist. Kaheaastase ettevalmistuse järel alustasidki 2000. aasta 1. septembril oma keelekümblusteekonda 134 last.

Kui 2000. aastal rakendati keelekümblusprogrammi neljas koolis, siis 2018. aasta alguseks on keelekümblusvõrgustikuga liitunud lasteaedu ja koole sada. Haridussilma andmetel oli 2017/18. õppeaastal keelekümbluslapsi lasteaedades ja koolides kokku üle 10 000.

Kui 2000. aastal alustati varase täieliku keelekümbluse koolimudeliga, siis 2018. aasta sügisel on vanemail valik suurem: täielik, osaline või kahesuunaline keelekümblus lasteaias, varane keelekümblus ja hiline keelekümblus koolis. 2019. aasta sügisest aga jõuab esimest korda SA Innove kureeritavas keelekümblusvõrgustikus lasteaiast kooli ka kahesuunalise keelekümbluse mudel – Tartus ja Pärnus.

Tuldud teekonna meenutamiseks ja lootusrikkalt tulevikku vaatamiseks saavad kogumikus sõna erinevad keelekümblusvõrgustiku liikmed: lapsed, keelekümblusvilistlased, vanemad, õpetajad, koolitajad, haridusametnikud.

Keelekümbluslood esitatakse kaheksas peatükis. Peatükis Tark juhtimine – keelekümblusprogrammi elujõulisuse saladus saavad sõna programmi algatajad ja eestvedajad, haridusametnikud, lapsevanemad. Teise peatükki on koondatud lood üksikute keelekümblusmudelite esmarakendajatelt. Keelekümbluslaste loomingu peatükis on lugusid ja kunstitöid viie asutuse kümbluslastelt. Et laste loometöödeski tähtsustub meie riigi sünnipäev, siis konkretiseerub teema peatükis Eesti Vabariik 100. Toredaid argipäevi meenutatakse peatükkides Põnevad keelekümbluspäevad, Keelekümblejate hääl ja Kaua tehtud – kaunikene. Kogumiku viimases peatükis keskendutakse koostöökogemuste vahendamisele.

Kui on huvitav, vaata https://bitly.com/sadakondlugukeelekumblusestlink opens on new page