Õppetöö

Keelekümblus

Keelekümblus Tammiku Põhikoolis

Tegevused

Mis on keelekümblus?

Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina – eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keelt kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt. Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades, sh erinevaid aineid õppides. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles. Keelekümbluse eesmärk pole mitte ainult keele omandamine, vaid ka paremate võimaluste loomine selleks, et tunnetada ühiskonda, kus elatakse, ning vajadust rääkida riigikeelt ja näha end riigi kodanikuna.
Keelekümbluse ajalugu

• Teise keele kümblusprogrammid võeti algselt kasutusele 1965.aastal Kanadas Montrealis. Eesmärgiks oli luua valdavalt prantsuskeelses Quebecis elavaile inglise keelt kõnelevaile õpilastele võimalus omandada Quebeci ainuke ametlik keel — prantsuse keel.

• Kanadas on keelekümblusklassid laialt levinud ja end õigustanud. Keelekümblusprogrammid on Kanadas väga edukad ja praeguseks õpib neis klassides ligi 300 000 õpilast. Toetudes Kanada kogemustele, on seda metoodikat rakendatud mitmetes riikides, sealhulgas Soomes, Jaapanis, Austraalias, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides.

Keelekümblus Eestis

Eesti keelekümblusprogrammid on välja töötatud Kanada ja Soome toetusel.

Eestis rakendatav keelekümblusprogramm on olemuselt rikastav– selle eesmärk on anda õpilasele nii ema- kui ka riigikeele funktsionaalne oskus. Sealjuures omandatakse heatasemelised oskused ka kolmandas keeles.

Hiliskeelekümblusmetoodikat rakendavad klassid avatakse 2003.a septembris. Tallinnas, Narvas

Ja Tapal.

Keelekümblusõpetajad on saanud keelekümblusspetsiifilist koolitust, on loodud keelekümblusspetsiifilised õppekava ja õppematerjalid..

Eesti keelekümblusprogrammi üldeesmärgid on:

• eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel);

• vene keele valdamine eakohasel tasemel;

• klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes;

• eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;

• kolmanda keele hea oskus.

Hiline keelekümblus

Keelekümbluse metoodika eeldus.

Keelekümblusprogrammile on iseloomulik, et põhikooli jooksul omandatakse vähemalt pool õppemahust teise keele vahendusel. Õppeaastal 2016/2017 tähistab Kohtla-Järve Tammiku Põhikool hilise keelekümblusprogrammi rakendamise juba 12. sünnipäeva.

Keelekümbluse metoodika õigustab end ja lapsed, kes õpivad keelekümblusklassides näitavad väga häid eksamitulemusi nii eesti keeles kui ka teistes ainetes. Keelekümblusklassides korraldatakse eesti keeles hulgaliselt klassi- ja kooliväliseid üritusi, laagreid ja õpilasvahetust partnerkoolidega. Keelekümblusklassid osalevad ka erinevates projektides.

Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm – üks selle eesmärke on anda õpilasele võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka teises keeles.

Uuringud 
Teadusuuringutes on kinnitust saanud hüpoteesid, et lapsed omandavad edukalt riiklikus õppekavas määratletud teadmised ja oskused, nad valdavad oma emakeelt võrdselt venekeelses programmis õppivate eakaaslastega ning oskavad eesti keelt väga heal tasemel. Tõestust on leidnud seegi, et programm ei ole muutunud elitaarseks ning tava-programmides hakkama saavad lapsed saavutavad head tulemused ka keelekümblusklassides.
Täpsemat infot keelekümbluse kohta saab Keelekümbluskeskuse koduleheküljelt http://kke.innove.ee
Ligi nelikümmend aastat rahvusvahelisi kogemusi ja teadustööd ning meetodi populaarsuse pidev kasv eri riikides on näidanud, et keelekümblus on tõhus viis nende eesmärkide saavutamiseks.